Miks MI? Üks suurimaid põhjuseid, miks MI on saanud osaks minust, on ilmselt see, et see on nii loogiline ja seda ei pea alati kasutama tervikuna vaid piisab vahel ka mõnest väikesest MI elemendist ning tulemus on juba näha.
Miks MI? Aus vastus on: minu esimese MI treeneri pärast. Aga loomulikult ka selle pärast, et esimesed põgusad kokkupuuted MI-ga juba enne oma esimest MI-alast väljaõpet tundusid olevat just täpselt see, millest (vangla)psühholoogina oma esimesi samme astudes olin puudust tundud.
Miks MI? MI-s on võrratult palju olulisi elemente, mis on hädavajalikud heaks ja sujuvaks suhtlemiseks. Leian, et MI rikastab oluliselt iga nõustava töö tegija tööriistakohvrit, olenemata sellest, kas ta kasutab sealsest rikkalikust varamust vaid mõnda nippi või rakendab MI-d süsteemselt ja läbivalt.
Miks MI? Juba esimesel kohtumisel tundus MI olevat justkui vana sõber. Tundsin ta kohe ära, kuigi MI avastamist jätkan tänaseni – nii nagu see heade sõprade puhul ikka on. Hindan MI juures selle terviklikkust, tõenduspõhisust ja universaalsust.
Miks MI? MI juurde sattusin läbi koolitusspetsialisti töö aastal 2000, ehk otsides ja korraldades koolitusi, mis oleksid vanglateenistuses abiks erinevate sekkumiste läbiviimisel. Alustades tööd gruppidega vanglates, sai MI-st kiiresti minu põhiline abimees ja töövahend, mis tundus kõige käepärasem ning aitas hästi omavahel siduda olemasolevad teadmised/oskused ning uute sekkumisprogrammide ideoloogia.
Miks MI? Minul arstina on aeg patsiendiga vestlemiseks piiratud ja MI võimaldab seda aega patsiendi jaoks tulusamalt kasutada. Konsultatsioonil ei ole niivõrd oluline, mida mina arvan, et patsient peab tegema vaid püüan aidata inimestel sõnastada, mida nad ise oma tervisest arvavad ja kui palju nad on valmis oma tervise heaks panustama.
Miks MI? Motiveeriv intervjueerimine on minu jaoks meetod, mis üheltpoolt on piisavalt lihtsatest osaoskustest koosnev, kuid samas alati uusi väljakutseid pakkuv. Motiveerivat Intervjuuerimist praktiseerides saab kogeda, kui suur vahe on sõnade erineval moel ritta seadmisel ning see hoiab piisavat hasarti, et soovida end koguaeg edasi täiendada. Tundub, et MI-st ei tüdine kunagi.
Miks MI? Esimesest kohtumisest saati oli mul arusaamine, et Motiveeriv Intervjueerimine on minu praktikas seni kõige kasulikum ja erinevaid olulisi elemente ühendav lähenemine. Olgugi, et esimesel korral võib jääda mulje, et tegu on lihtsa nõustamistehnikaga, peitub selles olulisi nüansse ja enesearendamine annab pidevalt midagi juurde. Kuna töötan peamiselt haridusvaldkonnas, siis on MI mu jaoks piisavalt paindlik, erinevatele sihtgruppidele ja sihtkäitumistele sobilik meetod.
Miks MI? Olen töötanud viimasel kümnel aastal üsna keeruliste sihtgruppidega ja tunnetanud, kuidas MI vaimsuse kandmine avab inimese, keda pole kuulatud, nähtud ega mõistetud juba üsna kaua. Siia juurde ka motivatsioonitehnikate arendamist ja protsesside tunnetamist ning väga efektiivne meetod ongi olemas. Ma olen tänulik, et saan seda praktiseerida ja lihvida igapäevatöös ning õpetada ka edasi ning nii õpetamise kui ka kasutamise käigus arenen kogu aeg edasi.
Miks MI? Mulle meeldib, kuidas MI avardab arusaamu ning võimaldab inimeste ja maailma toimimist näha erinevatest vaatenurkadest. MI juures võlub loovus ja spontaansus, keelekasutus, vajadus mõelda enne kui öelda, aru saada, mida vestluskaaslane ütles või ütlemata jättis. MI vaimsusega kooskõla leidmine võttis aega, samas tunnen, kuidas sellest lähtumine on mind inimesena arendanud.
Miks MI? Esmakordselt MIga kokku puutudes tundsin selles ära mulle omase suhtlusstiili, mida sooviksin, et ka minu enda peal rakendataks. MI puhul võlub mind see, et see on omandatav ja rakendatav igas eluvaldkonnas tegutsejale. Selleks, et tunda rahulolu ja rõõmu edukast ja edasiviivast suhtlusest ei pea tingimata psühholoog olema. Töötades tervishoiu valdkonnas, olen kogenud, et patsiendi haaramine otsustamisprotsessi tema elustiili- või terviseteemal on väga võimas lähenemisviis.
Miks MI? MI on minu töös igapäevane tööriist. Aastaid seda juba praktiseerinuna on see muutunud loomulikuks osaks minu kliendi/patsienditöös. MI vaimsus nakatas mind nö siis, kui kogesin eduelamust, et see tõesti töötab, et see toimibki – päriselt! MI vaimsuses on nõustamisseansid muutunud minu jaoks nauditavamaks. Mul ei ole enam keeruline toime tulla kliendiga, kes on nö vastupanus.
Miks MI? Olin kaua otsinud meetodit või tehnikat, mis töötaks ja aitaks nii, et mina ei tunneks end igas olukorras nõuandjana ja ei võtaks teiste eest vastutust. Kui sain kogeda MI tehnikate kasutamise tagajärgi, oli selge, et see toimib suurepäraselt ja on just see, mis mulle sobib. See, kuidas suutsin olla justkui kõrvalolija ja mitte nõu ja vastuseid ette anda, oli tõeline nauding.
Miks MI? Mulle väga meeldib MI vaimsusest lähtuv austav hoiak oma vestluspartneri suhtes. Nii igapäevaelu suhtlusolukordades kui ka logopeedina inimesi nõustades näen, et koostöö õnnestub oluliselt paremini siis, kui austatakse teise inimese autonoomiat ehk õigust ise enda otsuseid teha. MI on aidanud mul teadvustada, et endale liigse vastutuse võtmine või kliendi survestamine vähendab kliendi motivatsiooni ega aita kaasa eesmärgi saavutamisele.
Miks MI? Peale kooli lõpetamist asusin tööle kriminaalhooldajana ning kuna vanglateeenistuses on
Motiveeriva Intervjueerimise oskus juhtumikorraldajatele, sotsiaalprogrammide
läbiviijatele, sotsiaaltöötajatele ja psühholoogidele oluline baasiline oskus, siis nii on MI töövahendina
leidnud oma koha ka minu tööriistakohvris. Erinevates suhtlemissituatsioonides tunnetan MI
põhioskuste ja meelelaadi rakendamise kasusid ning mõju, et tõhustada klienditööd, kogeda terveid
ning toimivaid suhted. MI on mulle omane suhtlemis- ja suhtumisviis.
Miks MI? Motiveerivas intervjueerimises on olemas kõik, mis on vajalik edukaks nõustamiseks ja soovitud muutuste tegemiseks. Olen psühholoog ja võin öelda, et kasutasin motiveeriva intervjueerimise põhimõtteid ja tehnikaid juba enne meetodiga tutvumist. MI-sse süvenemine on andnud selgeid juhiseid kliendi abistamiseks. Kõige olulisemad MI põhimõtted on kliendi austamine, usk tema tahtesse ja võimetesse ning kindlad sammud muutuste tegemisel.