• Arno Baltin: „Tagasiside (õppejõule) õpitulemustest“

ÕIS’i hinnanguküsitlused ja üliõpilaste tööd annavad aimu sellest, kuidas tudengid omandavad ainet ja mõtestavad õpitut. Arno Baltin toetub tagasiside korrastamisel Bloomi õpieesmärkide taksonoomiale ja võtab näiteks uurimismeetodite praktikumi raames intervjueerimise algõpet saanud üliõpilaste iseseisvad tööd.

• Grete Arro ja Kati Aus: „Enesekohastest uskumustest enesemääratluspädevuseni“

Enesemääratluspädevuse arendamine koolis toob esiplaanile piiri psühholoogi kui vaimse tervise spetsialisti ja õpetaja kui lapse vaimse arengu igapäevase toetaja vahel – kus see piir on ja kus ta võiks olla? Meil kõigil on õigus ja infoühiskonnas ka vajadus mõista, teadvustada ja osata suunata nii enda kui ka laste kognitiivseid protsesse. Kas peame ära ootama, kui inimesed satuvad hätta ja pöörduvad spetsialisti poole, või saame juba kooliajal, üldpädevuste arendamise raames toetada neid tegureid, millele tuginevalt õpitakse iseendaga toime tulema? Tunnetame praktilist vajadust töötada Eesti õpetajakoolituse kaasajastamiseks ja parendamiseks välja süsteemse treeningprogrammi õpetajaks õppijate uskumuste teadvustamiseks ja vajadusel ka kujundamiseks ning tööriistad õpetajatele nii õpilaste kui ka õpetajate endi arengut toetavate üldiste ja enesekohaste uskumuste ning laiemalt enesemääratluspädevuse kujunemise toetamiseks.

• Marina Paddar: „MI kui ’võluvits’“ (ettekanne)

Nii noorsoopolitsei töös kui ka alaealiste komisjonis on laste ja peredega töötamisel suureks abiks õiged küsimused õigel ajal. Kes vastutab lapse otsuste eest? Kes saab last toetada ja suunata? Kuidas saavad lapsega tööd tegevad spetsialist last aidata? Kas lapsele mõjuvad hästi käsud ja keelud või on olemas mingi muu võluvits?