EMITA väga erineva tausta ja töökogemusega praktikud lähtuvad oma nõustamises kas peamiselt või muuhulgas motiveeriva intervjueerimise (MI) põhimõtetest. MI lähenemise võtmesõnadeks on aktsepteerimine ja partnerlus, mis tähendab seda, et koostööprotsessis näeme oma nõustatavaid võrdsete partneritena – me aktsepteerime teid ja teie olukorda just sellisena nagu see hetkel on, andmata hinnanguid või valimata pooli.
MI’s on kesksel kohal isikukeskne lähenemine, mis tugineb teadmisel ja veendumusel, et inimene on tohutu ressurss ning toimivad lahendused ka kõige keerulisemates olukordades saab üles ehitada ennekõike iga inimese senist elukogemust, teadmisi ning tema tugevusi ja vajadusi ning eesmärke arvesse võttes. Mistõttu oleme kogu seansi vältel teie jaoks olemas ning lähtume teie vajadustest. Leides ühise eesmärgi, aitame teil selle suunas liikumisel vajalikke ressursse enda seest üles leida ja esile tuua, pakkudes teile selles protsessis tuge.
Me saame teid toetada mitmel erineval moel, nii individuaalselt kui ka grupis:
Individuaalsed vestlused, nõustamised on enamasti üks tund pikad ja võivad keskenduda nt indiviidi hetkevajadustele, olgu selleks siis oma emotsioonidega parem toimetulek, suhted koduste või kolleegidega, keerulised otsused ja planeerimised või ka lihtsalt oma mõtete kõva häälega erapooletule inimesele rääkimine.
Grupis vestluseid, nõustamisi pakume hetkel kahes vormis, pikkusega kaks tundi. Grupis lähenemise üldeesmärgiks on taastada osalejate tasakaalu tunne elus nt läbi struktureeritud vestlusringi või harjutuste, kus arutletakse juhendaja juhtimisel keerulisemate juhtumite või parema meeskondliku toimetuleku üle või õpitakse üksteise kogemusest. Gruppide ülesehitus võib varieeruda olenevalt kestvusest (pikkus, kordade arv), struktureerituse astmest ja osalejate taustast. Sessiooni täpne plaan sõltub osalejate (hetke)vajadustest ning lepitakse eelnevalt ühiselt kokku.
Toetusgrupp: on pigem vähem struktureeritud, grupi liikmete (hetke)vajadustele orienteeritud. Selles grupis on põhirõhk osalejatel ja nende kogemusel, selle jagamisel ja läbi selle tegevuse üksteise toetamisel. Seda protsessi toetavad grupiga eelnevalt läbi räägitud kokkulepped, mis loovad tingimused selleks, et grupi liikmed saaksid ennast grupis turvaliselt tunda ja julgeksid ennast vajadusel avada. Selles formaadis pole niivõrd oluline mida räägitakse, kuivõrd just kuidas seda teha nii, et see lahenduste ja võimaliku arengu heaks toimima panna.
Haridusgrupp: läheneb vormilt koolitusele, selle erinevusega, et teemasid käsitletakse ’väiksemates osatükkides’ ning konkreetse grupi vajadustest lähtuvalt. Selles grupis on mõnevõrra kesksemal kohal see, mida räägitakse ehk info edastusel, mida omakorda toetab see, kuidas seda tehakse, ja ka selles grupis on olulisel kohal kokkulepped. Haridusgruppe võib teha ühekordsetena või pikema aja vältel kavandatud sessioonidena, kus kokkuleppeliselt võivad osalejad grupist gruppi varieeruda või siis ka mitte.
Mõlemad grupi vormid sobivad mh ka kriisiolukordadesse, kus ühed olulisemad kriisi ületamise komponendid on turvalisuse ja toetatuse tunne ( paremini saavutatav läbi toetusgruppide) ning parem informeeritus oma võimalustest (seda eesmärki täidab hästi haridusgrupp).
MI vestluste läbiviijad:
Inga Karton, erialalt psühholoog, hetkel töötab õppejõu ja kliinilise psühholoogina. MI praktik (rakendaja), treener (koolitaja) ja superviisor. Rohkem infot vaata siit
Elina Malleus-Kotsegarov, erialalt psühholoog, hetkel töötab hariduspsühholoogia vallas õppejõu ning teadurina. MI praktik hariduse valdkonnas, koolitaja ja superviisor MI oskuste arendamise valdkonnas. Rohkem infot vaata siit
Tiit Kõnnussaar, pereterapeut, koolitaja ja konsultant. Alates 2006 aastast töötab organisatsioonide nõustaja ja juhtimiskoolitajana, MI praktik ja treener. Rohkem infot vaata siit.
Marina Paddar, hetkel töötab koolis sotsiaalpedagoogina, lepinguline lektor TÜ ühiskonnateaduste instituudis. MI praktik ja treener hariduse-, noorsootöö- ja sotsiaaltöö valdkonnas. Rohkem infot vaata siit
Raili Juurikas, erialalt psühholoog, hetkel töötab õppejõu ja nõustajana. MI praktik, treener ja superviisor MI oskuste arendamise valdkonnas . Rohkem infot vaata siit
Helena Väljaste, erialalt psühholoog, hetkel töötab oma erapraksises psühholoogina. Teadveloleku ja Vaikuseminutite koolitaja. MI praktik ja treener. Rohkem infot vaata siit
Maret Sildala, erialalt sotsiaalpedagoog ja sotsiaaltöötaja, hetkel töötab lastekaitsespetsialistina. MI praktik, treener ja superviisor MI oskuste arendamise valdkonnas. Rohkem infot vaata siit