Motiveeriv intervjueerimine saab olla klienti muutuste tegemisel abistav vaid siis, kui seda kasutatakse oskuslikult. Nõustamisel toimuva kirjeldamine võib osutuda aga üpris keeruliseks. Erinevalt füüsikalistest parameetritest on suhtlussituatsiooni kirjeldamine palju ohustatum subjektiivsusest.
Milleks meile neid kirjeldusi üldse vaja on? Esmalt vajab MI-d õppiv praktik tagasisidet, et aru saada, kuivõrd ta tõesti meetodit kasutab ning millele tähelepanu pöörata, et seda veelgi oskuslikumalt teha. Nõustajad ise võivad oma oskuste hindamisel olla üpris ebatäpsed ning oma oskusi üle- või alahinnata. Teiseks on vaja meetodi tõhususe uurimisel olla kindel, et nõustajad tõepoolest ka MI-d kasutavad.
Eelnevast tulenevalt on välja töötatud motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteem (Motivational Interviewing Treatment Integrity Scale – MITI), mille esimene versioon arendati välja 2004. aastal USA-s. MITI kolmas versioon on adapteeritud eesti keelde ning neljanda versiooni adapteerimine on käimas. Nii nagu MI on arenev meetod, peab ka hindamissüsteem ajaga kaasas käima, et tabada tõepoolest kõige olulisemat MI-st.
Sisuliselt jaguneb MITI kaheks osaks. Üldhinnangud hõlmavad endas alaskaalasid, mis väljendavad hindaja üldist muljet või nn geštalti intervjueerija tegevusest. Käitumiste loend piiritleb intervjueerija teatud suhtlusaktid, mis loendatakse. Lindistamisele kuulub 20-minutiline lõik, mida kuulatakse olenevalt kodeerija vilumusest üks kuni kaks korda. Uurimused näitavad, et sellise pikkusega töönäidis on piisavalt pikk, et teha otsustusi MI kasutamise kohta, ja piisavalt lühike, et töönäidiste lindistamine ja kodeerimine oleks igapäevases praktikas jõukohane ning tõhus. Kõige kasulikum praktiku jaoks on, kui lisaks kirjalikule kodeerimise kokkuvõttele lisandub supervisioon, kus kirjalikust kokkuvõttest lähtuvalt püstitatakse uusi arengueesmärke ja leitakse viise oskuste õppimiseks ja harjutamiseks.