SA Archimedes Noorteagentuur (SANA) ja Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsioon (EMITA) korraldavad 20. mail 2016 aastal Tallinnas V motiveeriva intervjueerimise konverentsi teemal: „Motiveeriv intervjueerimine: noort toetavad valikud“
Konverents keskendub noortele ja nende valikutele elus. Sellest tulenevalt on konverentsi sihtgrupiks kõik noortega töötavad isikud, kes soovivad neid nende teel toetada: noorsootöötajad, õpetajad, kriminaalhooldajad, arstid, õed, ametnikud aga loomulikut ka noored ise.
Valikuid saab teha mitmeid. Tervislikke ja ebatervislikke, seadusekuulekaid ja seadust rikkuvaid, hoolivaid ja vähem hoolivaid. Kuidas toetada noort selliselt, et tema tehtud valikud aitaksid tal elus parimal moel toimetada? MI aastakonverents 2016 aitab sul seda avastada!
Konverentsi peaesinejaks on Margo Bristow USA-st. Lisaks löövad konverentsil kaasa nii noored ise kui mitmete lastele, noortele ja nende peredele või õpetajatele suunatud projetkide või programmide eestkõnelejad nagu Murdepunkt, Tuluke, Hooliv klass, Mitmedimensiooniline pereteraapia, Imelised aastad, Kiusamisvaba Kool. Seda, kas ja kuidas see muljetavaldav loetelu on seotud MI-ga, saad kuulda ja kogeda konverentsil.
Lisaks löövad konverentsil kaasa nii noored ise kui mitmete lastele, noortele ja nende peredele või õpetajatele suunatud projetkide või programmide eestkõnelejad nagu Murdepunkt, Tuluke, Hooliv klass, Mitmedimensiooniline pereteraapia, Imelised aastad, Kiusamisvaba kool. Seda, kas ja kuidas see muljetavaldav loetelu on seotud MI-ga, saad kuulda ja kogeda konverentsil.
Konverentsi päev jaguneb kolmeks osaks: I plenaarsessioon, paralleelsessioonid ja II plenaarsessioon.
Konverentsi modereerib Arko Olesk
Hommikune plenaarsessioon esitleb meie peaesinejat ning avab MI tausta ja rakendumisvõimalusi töös laste ja noortega ning tutvustab muuhulgas ka esimest Eestis läbiviidud MI alast efektiivusuuringut.
Konverentsi avasõnad
From the youth side of fence – noor olla on üheltpoolt võimalus maailma värske pilguga avastada, kuid teisalt ka suur vastutus selle kõigega hakkama saada. Seda arvame meie, kuid millist tuge vajavad noored tegelikult? MI põhimõtetega kooskõlas saavad noored ise võimaluse enda mõtteid neile omase meediumi kaudu edastada. Enda nägemuse toovad kuulajateni Tallinna Polütehnikumis õppivad noored spetsialistid erinevatelt aladelt.
Inga Karton ja Ly Kasvandik: „Kuidas Imelised aastad programm lapsevanematele motiveerivamaks sai“ (ettekanne)
Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ eesmärk on aidata lapsevanematel ennetada ja toime tulla laste käitumisprobleemidega. Programm koosneb 14-16 koolitussessioonist, kus õpitakse oskusi ja saadakse tuge, et tulla toime väljakutsetega laste kasvatamisel ja vältida lapsevanemale stressi tekitavaid olukordi. Programmi positiivne mõju laste ja noorte käitumisprobleemide ennetamisele on tõestatud mitmete mõju-uuringutega erinevates riikides ja esimeste pilootkoolituste mõju-uuringutega ka Eestis. Programmi piloteerimine Eestis jätkub ja väljakutseks programmi pakkumise juures on olnud käitumisprobleemidega laste vanemate kaasamine programmi. MI kasutamine programmi grupijuhtide poolt on siinkohal suureks abiks. Abiks said olla ka vanemlusprogrammi läbiviijad MI-le: nende kaasabil salvestasime üle neljakümne intervjuu, mille abil saime mõõta läbitud MI koolituse mõju ja kohandada eesti keelde uuenenud MI oskuste kodeerimise süsteemi MITI 4. Ettekanne annab ülevaate nii programmist, kui ka MI uuringu tulemustest ja pisut ka MI-st üldisemalt.
Gambling, gaming, texting, shopping, shoplifting/theft, hording, and sex can all be Process Addictions. The goal of this plenary is to introduce the audience to the what Process Addictions are and how MI is an effective tool in reducing the confusion for clients on how day to day behaviors become addictive. Assisting the client to identify the shame and guilt associated in behavioral actions and how MI reduces the internal judgment that the client may experience.
Hasartängud, video- ja arvutimängud, sõnumineerimine, poodlemine, poenäppamised, seksuaalkäitumine. Kõik need tegevused võivad olla sõltuvuskäitumised. Selle plenaari eesmärgiks on tutvustada kuulajatele sõltuvuskäitumise olemust ning kuidas saab MI olla tulemuslik selgindamaks meie arusaama sellest, kuidas igapäevategevustest saab sõltuvuskäitumine. Tundes ära kliendi häbi ja süütunded, mis käivad kaasas sõltuvuskäitumistega saame MI-d appi võttes vähendada sisemist hinnangulisust, mida klient võib tunda.
Paralleelselt toimuvad neli erinevat praktilist töötuba ning üks lühiettekannete sessioon. Töötubades saavad osalejad läbi teha erinevaid praktilisi harjutusi ja osaleda aruteludes. Lühiettekannete läbi saavad kuulajad osa noortele ja peredele suunatud ettevõtmistest ja nende ettevõtmiste mõjust. Ka lühiettekannete sessioon on planeeritud töötoalaadsena, kus ettekannete vahel teeme asjakohaseid MI mõistmisele ja tunnetamisele kaasa aitavaid harjutusi.
Workshop: “How to address Adolescent Process Addictions with a MI approach” / Kuidas käsitleda noorukite sõltuvuskäitumist MI-st lähtuvalt (inglise keeles, tõlketa) (slaidid)
Young adults do not think that being connected to Technology could be an issue. Most young adults are connected and have instant access to their friends, virtual friends, information, and the world at just a touch. Oftentimes their behavior mimics their peers and they do not see the impact to their life or the disconnect from communication through a device versus face-to-face. Discussing limiting or regulating their usage often engenders resistance and refusal of assistance from the helping professional. Exploring how process addictions present in adolescence and assisting the young adult in balancing the behavior without the protective barrier of technology.
Noorukid ei pruugi teadvustada, et pidev seotus tehnoloogiaga võib osutuda probleemiks. Internetipõhine seotus võimaldab pidevat ühendust enda sõpradega ning pakub ka head ligipääsu informatsioonile üle maailma. Tihtipeale matkib nende käitumine eakaaslaste oma ning nad ei tunneta selle tegevuse mõju enda elurütmile ega tunne puudust vähesest võimalusest näost-näkku suhelda. Seetõttu kutsub nende tegevuste piiramine tihti esile vastupanu ning keeldumise abist tugipersonali poolt. Uurides noorte sõltuvuskäitumise eripärasid saame neid toetada enda käitumise optimeerimises ilma tehnoloogia barjäärita.
The leader of workshop: Margo Bristow
Töötuba on suunatud motiveeriva vestluse olemuse avamisele erinevate praktiliste harjutuste kaudu. Töötoa käigus arutleme, miks muutused käitumises võivad olla aeganõudvad ja keerukad ning miks me alati ei õnnestu kui püüame kaaslasi nende muutuste teel toetada. Mõtiskleme ambivalentsuse teemadel. Uurime, mis on vastasseis ning kuidas sellega toime tulla. Räägime vastutusest ja selle jagamisest ning vaatame kuidas küsida küsimusi moel, mis aitaks vestluspartneril end ise muutuma rääkida.
Töötoas osalenud mõistavad paremini motivatsiooni olemust ning näevad võimalusi, kuidas oma vestlusi kohandada nii, et need teist osapoolt otsese surveta motiveerivad.
Töötuppa on oodatud: Kõik, kes soovivad teada saada, mis asi see Motiveeriv Intervjueerimine on ja kuidas see toimib.
Töötoa läbiviijad: Raili Juurikas ja Elina Malleus
Töötoas osaledes:
Töötuppa on oodatud: Kõik huvilised
Töötoa läbiviija: Egle Saarepere
Tänases kiires elutempos oleme tihti orienteeritud kiirele lahendusele, mingi asja ärategemisele. Kinnistunud oma eesmärki ja selle saavutamisele. Peaasi, et Minu asi saaks tehtud. Seejuures unustame ära, või ei pea oluliseks ega tee märkamagi, et peale Minu on veel teised inimesed oma eesmärkide, vajaduste ja soovidega. Noored ei taha, ei oska, ei julge vahel välja öelda oma soove ja arvamusi. Antud töötoas keskendume märkamisele, teisiti lähenemisele, kuulamisele, rohkem arvestavamale suhtumisele.
Kas hukka mõista või mõista? Kas kuulmata jätta või kuulda võtta? Kas noori on üldse vaja kuulata või olgu parem vait? Kas mitte huvituda või huvi tunda ja võtta vaevaks ka märgata? Kas vaiki sundida või ära kuulata, arvesse võtta ja toetada?
Otsuse langetab kohus.
Töötuppa on oodatud: nii noored ise kui ka noortega töötavad isikud.
Töötoa läbiviijad: Marina Paddar ja Ljudmilla Atskasov
Lühiettekannete sessioon on planeeritud töötoalaadsena, kus ettekannete vahel teeme asjakohaseid MI mõistmisele ja tunnetamisele kaasa aitavaid harjutusi ja ülesandeid, mistõttu on see sessioon sobilikum ennekõike neile, kellel varasemalt pigem puudub või on vähene kokkupuude MI-ga, kindlasti aga on seal midagi praktilist ja kasulikku ka juba MI-s kogenud rakendajatele.
Aija Kala ja Tiiu Meres: „Mul on neist psühholoogidest siiber!” (ettekanne)
Noored, kes on oma eripärade tõttu enne mitmedimensioonilisesse pereteraapiasse jõudmist puutunud kokku erinevate vaimse tervise spetsialistidega, ei pruugi olla vaimustatud tutvumisest järgmisega. MI tehnikad on suureks abiks kontakti saamisel ja terapeutilise liidu loomisel.
Triin Hermann: “MI rakendamine Tallinna Laste Turvakeskuse näitel” (ettekanne)
Turvakeskuse spetsialistid on saanud MI tehnikaid rakendades paremaid kontakte ja eduelamusi töös alaealiste sõltlastega, kelle motiveerimine muutusteks on keeruline, aega ja kannatlikkust nõudev protsess. Ettekandes avab Priit Siig kuidas turvakeskuses toetatakse lapse arengut ja iseseisvat toimetulekut ning kuidas toimib individuaalne lähenemine käitumis- ja sõltuvusprobleemidega lapsega.
2014. aastal alustas SA Archimedes Noorteagentuur koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega pilootprojekti Hooliv klass. Programmi eesmärgiks on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi, mis aitavad luua klassist hoolivat meeskonda. On pigem reegel kui erand, et mingid kooliastmed on noortele keerulisemad kui teised, esitades väljakutseid, mis on seotud kuulumistunde, suhete loomise ja hoidmisega. Sel põhjusel on programm ennekõike abiks klassidele, mis ei toimi ühtse meeskonnana, kus esineb konflikte ja õpilastel on raskusi õppetööle keskendumisel.
Oma ettekandes annab Hele Riit ülevaate sellest, mis on Hooliva klassi programm ja kuidas täpsemalt MI toel klassides hoolimist on suurendatud.
Liis Aavaste Hango: „Kiusamist on võimalik ennetada, isegi Eestis“ (ettekanne)
KiVa kiusamisvastane programm on Soomes Turu Ülikoolis väljatöötatud teadus- ja tõenduspõhine kooliterviklik programm, mille tõhusust kiusamise vähendamisel on tõestatud mitmete suuremahuliste ja rangete uuringutega ennekõike Soomes, kuid positiivseid tõendeid tuleb ka teistest KiVa katsetanud riikidest, sh Eestist. Programm kasutab ära parimad teadmised, mida praeguseks hetkeks kiusamise uurimisest teada on saadud. Programmi aluseks on osalejate rollide teooria ja koosneb see unikaalsest ennetus- ja sekkumistegevuste komplektist. Eesti kahe-aastane KiVa kohandamise ja katsetamise periood andis olulise kiusamise ohvrite vähenemise juba esimese rakendamise aastaga, teise aasta lõpuks saavutati ka oluline kiusamiskäitumise sageduse vähenemine võrreldes baastasemega. KiVa arendustegevus Eesti oludele maksimaalselt sobivaks jätkub.
Päeva lõpus on taaskord plenaarsessioon, mille keskmeks on teemakohased kõned (või pigem kõnelused) ja kogu päeva kokku võttev noorte nägemus ning paneeldiskussioon. Paneelis osalevad ettekandjad ning töötubade läbiviijad.
Täpsema ajakava leiad SIIT.
Konverents toimub Meriton Conference & Spa hotellis,
Toompuiestee 27, Tallinn
Lisainfo: konverents@emita.ee või tel. +372 56 96 26 23
Korraldustoimkond: Siim, Inga, Raili, Tõnu, Maret, Elina, Marina, Ljudmilla, Anne
Konverentsi kohta leiad infot ka SANA kodulehelt.